PÜHA CARLO BORROMEO, PIISKOP MÄLESTUSPÄEV
Vennad!
Selle armu tõttu, mis mulle on antud, ütlen ma igaühele teie seast, et ta ei mõtleks üleolevalt selle kohta, mida tuleb mõtelda, vaid mõtleks nõnda, et saaks arukaks sedamööda, kuidas Jumal igaühele usu mõõdu on jaganud.
Sest otsekui meil on ühes ihus palju liikmeid, aga kõigil liikmeil ei ole sama tegevus, nõnda oleme meie paljud üks ihu Kristuses, üksikult aga üksteise liikmed.
Aga meil on meile antud armu järgi erinevaid armuande: olgu prohvetliku kuulutamise and, mida kasutatagu usu mõõtu mööda; olgu teenimine, mis toimugu teenimisametis; olgu keegi õpetaja, siis toimigu ta õpetajaametis; olgu keegi hingehoidja, siis toimigu ta hingehoidjaametis; kes teistele jagab, andku siira südamega; kes teist juhatab, olgu innukas; kes on hoolekandja, olgu oma ametis sõbralik.
Armastus olgu siiras. Kurjast hoidudes kiinduge heasse! Vennaarmastuses olge üksteise vastu hellad, vastastikuses austuses jõudke üksteisest ette! Teenige Issandat tüdimatu innuga ja vaimult tulisena! Olge rõõmsad lootuses, vastupidavad viletsuses, püsivad palves! Abistage pühasid nende puuduses, püüdke olla külalislahked!
See on Jumala sõna.
R. Ma laulan Issanda heldusest igavesti.
Ma laulan Issanda heldusest igavesti,
ma kuulutan oma suuga su ustavust põlvest põlve.
Sest ma ütlen: Igaveseks sa ehitasid helduse,
taevastesse sa rajasid oma ustavuse.℟
„Ma olen teinud lepingu oma valituga,
ma olen oma sulasele Taavetile vandunud:
Ma kinnitan su soo igaveseks
ja ehitan su aujärje põlvest põlve.”℟
Ma olen leidnud Taaveti, oma sulase,
oma püha õliga olen ma tema võidnud.
Teda toetab mu käsi kõvasti
ja mu käsivars tugevdab teda.℟
Ja mu ustavus ja mu heldus on temaga,
ja tema sarv tõstetakse kõrgele minu nimes.
Tema hüüab mind: Sina oled minu Isa,
mu Jumal, mu päästekalju!℟
℟Halleluuja.
„Mina olen hea karjane,” ütleb Issand,
„ja tunnen omi ja minu omad tunnevad mind.”
℟Halleluuja.
Sel ajal ütles Jeesus:
„Mina olen hea karjane. Hea karjane annab oma elu lammaste eest. Palgaline aga, kes ei ole karjane ja kelle omad lambad ei ole, kui ta näeb hunti tulemas, jätab lambad maha ja põgeneb – ja hunt kisub neid ja ajab nad laiali –, ta on ju palgaline ega hooli lammastest.
Mina olen hea karjane ja tunnen omi ja minu omad tunnevad mind, nõnda nagu Isa tunneb mind ja mina tunnen Isa, ning annan oma elu lammaste eest.
Ja mul on veel lambaid, kes ei ole sellest tarast, neidki pean ma juhtima; ja nad kuulevad minu häält ning siis on üks kari ja üks karjane.”
See on Issanda sõna.
31. nädala kolmapäev
Nõnda siis, mu armsad, otsekui te olete ikka olnud kuulekad, ärge olge seda ainult siis, kui ma olen kohal, vaid veel kindlamalt nüüd minu äraolekul; valmistage endile päästet kartuse ja värinaga! Sest Jumal on see, kes teis tegutseb, et te tahate ja toimite tema hea nõu kohaselt.
Tehke kõik nurisemata ja vaidlemata, et te oleksite laitmatud ja puhtad, veatud Jumala lapsed keset põikpäist ja rikutud sugupõlve, kelle seas te paistate nagu tähed maailmas, pidades kinni elusõnast. Nii saan kiidelda Kristuse päeval, et ma ei ole tühja jooksnud ega tühja vaeva näinud.
Ja kuigi minu veri peaks joogiohvrina valatama teie usu ohvri ja teenistuse peale, ma rõõmustan ja olen rõõmus koos teie kõikidega. Niisamuti siis rõõmustage ka teie ja olge rõõmsad koos minuga!
See on Jumala sõna.
R. Issand on mu valgus ja mu päästja.
Issand on mu valgus ja mu pääste, keda ma peaksin kartma?
Issand on mu elu võimas kaitse, kelle ees ma peaksin värisema?℟
Ühte ma olen palunud Issandalt;
seda ma üksnes nõuan,
et ma saaksin asuda Issanda kojas kogu oma eluaja
ning tähele panna Issanda leebust
ja mõtiskleda tema templis.℟
Ometi ma usun, et saan näha Issanda headust elavate maal.
Oota Issandat, ole vahva ja su süda olgu kindel!
Oh, oota Issandat!℟
℟Halleluuja.
Õndsad olete teie, kui teid teotatakse Kristuse nime pärast,
sest siis hingab teie peal Jumala Vaim.
℟Halleluuja.
Sel ajal:
Koos Jeesusega käis palju rahvast. Ja ta ütles nende poole pöördudes: „Kui keegi minu juurde tuleb ja ei vihka oma isa ja ema ja naist ja lapsi ja vendi ja õdesid ja veel pealegi iseenese elu, see ei saa olla minu jünger. Kes ei kanna oma risti ega käi minu järel, see ei või olla minu jünger.
Sest kes teie seast, tahtes ehitada torni, ei istuks enne maha ega arvutaks kulusid, kas tal on kõik vajalik selle lõpetamiseks? Muidu juhtub, et kui ta aluse on rajanud ja ei suuda lõpetada, hakkavad kõik pealtnägijad teda pilkama: See mees hakkas ehitama, aga ei suutnud lõpetada!
Või kui keegi kuningas läheb sõtta võitlema teise kuninga vastu, eks ta istu enne maha ja pea nõu, kas ta on võimeline minema kümne tuhandega selle vastu, kes tuleb tema peale kahekümne tuhandega? Aga kui ta ei ole võimeline, eks ta läkita juba siis, kui teine on alles kaugel, saadikud küsima, mis on vajalik rahuks?
Nõnda siis igaüks teie seast, kes ei jäta maha kõike, mis tal endal on, ei saa olla minu jünger.”
See on Issanda sõna.